Kujundamine

Mulle kui eklektika- ja retrosõbrale leiti ruumide kujundamine paslik olevat, paluti järgida shnitti, mida ka oma vanas puumajas harrastanud olin. Ülesanne oli väljajakutset pakkuv, veidi pelutas ehk kujundamist vajavate ruumide arv – seitse – ja see, et kohvikut ei rahastanud naftaterminali omanik, vaid muusik ja filoloog oma mitte liiga põhjatust kukrust. Vajalikud arhitektuursed joonised ja tehnilised projektid lahendas jooksvalt isa Jaak. Veidi tahtsin ka tõestada, et alati ei pea ruumide nägu looma kuude kaupa projekteerides ja spetsifikatsioone täites, vaid võib seda teha ka näpuga õhku joonistades.

Anna muusikust elukaaslase toetus ja probleemide lahendamise võime oli hämmastav, samuti tundus pea võimatu metamorfoos kuis trummarist sai poole aasta jooksul ehituse- ja renoveerimise spetsialist.

Alustasime Annaga koos tapeetide valimisest, otsustasime William Morrise klassika kasuks. Nende tonaalsuste ja struktuuri täiuslik kokkukõla erinevates tubades hämmastab mind tänaseni! Mööblit läks vaja õige palju, kümmekond lauda ja umbes 40 tooli, sellise koguse antiikmööbli ostmine ei olnud võimalik. Kammisime mitu kuud kõikvõimalikke vanavara ladusid, angaare ja taaskasutuskeskusi, väga häid leide oli! Tammiseid laudu, viini toole, kirsipuust kummuteid! Märkamatult olime sellise tegevusega sattunud nii trendikasse taaskasutuse-lainesse. Mõned mööblitükid sai ka oma elamisest toodud. Tõsi küll, mööbel vajas kõpitsemist ja värvimist. Roosa puupitsiga leti kavandamine oli vast kõige raskem ülesanne. Proovisin paberist shablooniga õiget suurust ja rütmi tabada. Puupitsi on ümberkaudsetes majade juures veel ohtralt säilinud, pealegi polnud ma sellist letti enne näinud. Meeleolu jaoks pidasin eriti oluliseks mahedat valgust, õnnestus kokku korjata täitsa mitu suurt uhke varjuga lampi, millele uued täissiidist katted peale ja narmad külge panime. Läbivaid värvitoone on ruumides neli – roosa, “padusinine”, elektriksinine ja türkiisroheline. Need kirkad toonid on popid ja rõõmsad, sobivad kenasti kokku ja toovad ajaloo sekka tänapäevast tukset. Seintele riputasime vanu Pärnu pilte ja suuri digitrükis fotosid, neid vahetame hooajaliselt. Absoluutselt hämmastav fakt oli see, et enne Supelsaksu ei olnud Pärnus kuurordi kuldaega kujunduses ekspluateeritud! See on ju linna kõige tugevam bränd, mille poolest ta ainulaadne ongi!

Veranda juures puhastati vanad puuosad ja aknad välja, avanes uskumatult võluv ruum, see oli vaid vaja puitkonstruktsiooni eksponeerivalt värvida, ja roosa plüüzhsofa sisse kanda! Seina panime hollandi Pip-studio tapeedi, see ei ole ajalugu imiteeriv, pigem pop-kunstiga flirtiv.